Adveni katlamajade biokütus vastab säästlikkuse nõuetele
Sel aastal pidid soojatootjad taastuvenergia direktiivi järgides Eestis esmakordselt tõendama, kas nende suuremates katlamajades kasutatav biokütus vastab säästlikkuse nõuetele. 2023. aasta kohta avaldatud auditi tulemused näitavad, et Adveni energialahenduste taastuvkütus vastab 100%-liselt kehtestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele.
2023. aasta algusest rakendus Euroopa Liidus taastuvenergia direktiiv RED II, mille eesmärk on võidelda kliimamuutusega ja suunata ettevõtjaid jätkusuutliku energiatootmise poole. Eestis sätestab vastav kliimaministeeriumi määrus nõuded, mille alusel hinnatakse, kas soojatootjate kasutatav biokütus on keskkonnasäästlik. Näiteks peab soojatootja teadma, milliselt kinnistult on tulnud energiatootmises kasutatav metsamaa aga ka mittemetsamaa biomass ning omama sekundaarse biomassi puhul teavet, kuidas ja milliste kokkulepete alusel on biomass tarnijani jõudnud. Lisaks tuleb energiatootjal pidada biomasskütuste kategooriate kaupa massibilansipõhist arvestust. Kütuse säästlikkuse tõendamiskohustus kehtib tootmisüksustele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW. Adven Eesti ettevõttel on sellised katlamajad kahes suuremas energiakeskuses. Tõendada tuli koormapõhiselt biokütuse päritolu kinnistute kaupa ja jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimist kogu tarneahela lõikes.
«Oleme keskkonnahoidliku tegutsemise võtnud sihiks juba aastaid tagasi, meie eesmärk on, et meie kasutatavad biokütused on keskkonnahoidlikud. Uued seadusenõuded on meie jaoks innustus ja võimalus saada oma protsesside jätkusuutlikkusele ka täiendav välise hindaja pilk,» selgitab Adveni keskkonna- ja kvaliteedijuht Merilin Kalmaru ja avaldab heameelt, et meie tarneahel vastab kõikidele säästliku tegutsemise nõuetele.
Kalmaru avaldab heameelt, et auditi tulemusel vastab Adveni tarneahel kõikidele säästliku tegutsemise nõuetele ning tema sõnul sai meeskond auditeerimise esmakordsel läbimisel olulise kogemuse ja mitmeid uusi ideid, kuidas säästlikkuse põhimõtete jälgimist ja aruandlust edaspidi tõhusamalt teha. Protsessi hõlbustamiseks on kavas üle vaadata ka tarnelepingud ja arendada digilahendusi.
«Digilahendused olid meile juba seekord suureks abiks, aga neid tuleb veelgi täiustada. Vaatame, kuidas tarnijatel oleks võimalikult lihtne meid vajalike andmetega varustada. Lepingutes sõnastame mitmed punktid täpsemalt ning anname juhised, kuidas teavet näiteks digitaalsetel saatelehtedel edastada. Huvi korral oleme valmis tegema ka infotunde meie partneritele, seda enam, et tulemas on RED III direktiiv, mis toob säästlikkuse tõendamisel lisanõudeid,» selgitab Kalmaru.
RED III laiendab säästlikkuse tõendamise ulatust
Euroopa Liidu uuenenud taastuvenergia direktiiv ehk RED III rakendub eelduste kohaselt Eesti õigusruumis järgmisel aastal. Uuendatud direktiiviga tuuakse säästlikkuse tõendamiskohustuse kriteerium 7,5 MW tootmisüksusele praeguse 20 MW asemel. Adveni jaoks tähendab see mitmeid lisanduvaid energiakeskusi, mille osas tuleb biomassi tarneahelat väga põhjalikult kontrollida.
Ühe olulise uuendusena sätestab RED III niiöelda no-go ehk keelualad, kust pärit biomassi ei loeta keskkonnasäästlikuks. Direktiivi mõistes on sellisteks aladeks näiteks looduskaitsealad ning teised suure elurikkusega alad, põlismetsad, rohumaad ja märgalad.
«Hea meel on näha, et tarnijate teadlikkus on kasvanud ning mõtlevad meiega kaasa. Nad on pöördunud meie poole täpsustavate küsimustega kui on tekkinud kahtlusi mõne kinnistu vastavuse osas RED III keeluala piirangutele. Selgust selle osas, kuidas direktiivi Eestis kohaldatakse, veel ei ole, kuid kindlasti hakkab uus põhimõte meie valikuid kujundama,» lisab Kalmaru.
RED III suunab ka puidu tarvitamisele kaskaadprintsiibi põhimõttel, motiveerides puitu kasutama esmalt kõrgema lisandväärtusega otstarbel ja alles seejärel energiatootmiseks. Direktiivis seotakse kaskaadprintsiibiga taastuvenergia toetused. Põhimõte on, et toetust tohib maksta ainult siis, kui konkreetse puidu kasutamine energeetikas on viimane võimalus ning seda ei ole muul viisil võimalik väärindada. Näiteks on saepalgist mõistlikum ehitada maja või teha mööblit kui toota sellest hakkepuitu.
“Sõnastatud põhimõtted loovad ettevõtetele nii metsatööstuses kui energeetikas selgust ja tõstavad esiplaanile kliimapoliitika eesmärgid. Klientidele lisab põhjalik kontroll kindlust, et soojaettevõtte tegevus on keskkonnateadlik ja jätkusuutlik ning toimub koostöös vastutustundlike partnerite ja tarnijatega,“ sõnab Adveni Baltikumi äri juht Juhan Aguraiuja.
Adveni kaugem eesmärk on jõuda fossiilkütuste vaba energiatootmiseni
Aguraiuja sõnul on nii äsja jõustunud kui eesolevad uuendused kooskõlas Adveni pikaajalise strateegiaga. „Juhindume oma tegevuses ja eesmärkide seadmises jätkusuutlikust arengust ning seda väga laias mõttes. Kogu meie energiatootmine vastab keskkonna- ja tööohutuse standarditele. Tegeleme pidevalt protsesside täiustamisega ja oleme püsitanud endale väga ambitsioonika eesmärgi jõuda 2040. aastaks fossiilkütuste vaba energiatootmiseni,“ märgib Aguraiuja.
Praegu toodab Adven 82% kaugküttesoojusest energiast biokütuse abil. Keskkonnamõju ja õhuheitmete vähendamiseks paigaldatakse katlamajadesse filtreid ja püüdureid. Samuti tehakse koostööd ülikoolidega, et olla kursis uute tehnoloogiliste lahendustega. „Taastuvenergia direktiivi uued nõuded aitavad energiapoliitikal liikuda jätkusuutlikuma tuleviku poole ning loovad ühtsemad mängureeglid ja kõigile selgust. Selleks, et keskkond ja majandus saaksid tasakaalus koos toimida, peavad lahendusi otsima ja pingutama kõik osapooled – metsaomanikud, metsatööstus, energiafirmad, riik ja tarbijad,“ lisab Aguraiuja.
Instagram
Youtube
Facebook
Linkedin