Energialahendus Paldiski kalajahutehases
Adven Eesti AS ja Eesti Kalatootjate Keskühistu kasutavad Paldiski külje all asuvas Eesti kalajahutehases koostöövormi, kus energiavarustaja toodab auru arvestades kalatööstuse spetsiifilisi vajadusi.
Kalatootjad rajasid paari aasta eest Paldiskist viie kilomeetri kaugusele, Pakri poolsaarele, kalajahu ja -õli tehase lihtsal põhjusel: et ei peaks kehvema kvaliteediga kala lihtsalt välismaistesse tehastesse vedama.
Ca 10 miljonit eurot maksnud kaasaegsel tehnoloogial põhinev tehas on loomise algusjärgust saadik Adveniga koostööd teinud, kes varustab tehast tööstusliku auruga ning pakub täisteenuslahendust.
Tänu tehase rajamisele suudame kalatööstuse jäägid muuta väärtuslikuks produktiks. Koostöö Adveniga ja nende pakutav energialahendus on tootmisprotsessis kahtlemata olulisel kohal. Meie toodangu vastu tunnevad eelkõige huvi välismaised kalasööda tootjad, seega ekspordime ligi 99% oma toodangust.
Mart UndrestEesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liige
Väljakutsed energia arvestamises ja graafikute planeerimises
Adveni ehitatud katlamaja aurutootlikkus on 20 tonni tunnis ja võimsus 13 MW. Nagu mitmetes Adveni projektides, kasutatakse maksimaalselt tagastuva kondensaadi energiat. Arvestades kütuste tarnekiirust ja varustuskindlust valiti katlamaja kütuseks põlevkiviõli, kuid perspektiivis on arvestatud võimalusega, et tulevikus saab süsteemi üle viia LNG või kaugemas vaates ka maagaasi peale.
„Meile on ühtaegu huvitav ja oluline lüüa tööstussektoris kaasa võimalikult laialt. Väljakutse muutub iseäranis köitvaks, kui avaneb võimalus pakkuda keerukaid lahendusi – kalajahutehase puhul saame kindlasti rääkida ühest sellisest koostööst,“ märkis Adven Eesti kliendihalduse ja äriarenduse juht Raivo Melsas.
Tavapärasest suurema keerukuse tingisid mitmed kalatööstuse spetsiifikast tulenevad tegurid. „Pidime leidma lahenduse, kuidas energiabilanssi arvestada kui tagastuva kondensaadi temperatuurid tõusevad tavapärasest märksa kõrgemale. Samuti tuli nii meie endi kui tarnijate töö korraldada teadmises, et kindlaid ajagraafikuid ei ole võimalik pikemalt ette planeerida. Kui kala tuleb, siis ta tuleb ja kui ei tule, siis ei tule. Seega teeme katlamajas katkestusi lähtuvalt tehase töörütmist. Paindlikkus on oluline märksõna,“ kirjeldas Melsas väljakutseid.
Adven laiendab turgu, ühistu annab tööd
Pooltevaheline koostööleping sõlmiti koguni 12 aastaks, mis annab mõlemale osapoolele kindluse investeeringute õigsuses. Samuti liidab ettevõtteid ühisosa tehase asukohta arvestades.
„Paldiski ja selle ümbrus on meile väga oluline arenduspiirkond. Otsime sealt kliente teistestki valdkondadest, et tulevikus avaneks võimalus hakata selles regioonis pakkuma ka gaasidel baseeruvaid lahendusi,“ lisas Melsas.
Undrest omakorda tähtsustas, et tööd antakse Paldiski linna ja selle naabruse elanikele. Eesti Kalatootjate Keskühistu soovis juba ehitust kavandades, et tehas kerkiks väga kindlate tingimustega asukohta – täpsemalt maanteede, sadamate, kalastuspiirkondade ja praamlaevade liikumisteede lähedusse. Lõpuks valiti välja 21 000 m2 suurune ala Pakri poolsaarel.
„Lähim äriettevõte asub tehasest 2,5 kilomeetri kaugusel, sest siit õhku kanduvad lõhnad võinuks tekitada probleeme. Eraldatud kohta ehitamine tähendas, et tehase lähedale tuli luua teede-, elektri- ja kanalisatsiooniühendus, samuti reoveepuhastusjaam,“ meenutas Undrest tehase sünnilugu.
Eesti Kalatootjate Keskühistu liidab kolme tootjaorganisatsiooni – Eesti Kalapüügiühistut, Eesti Traalpüügi Ühistut ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistut. Üheskoos otsustati rajada tehas, kus kilust ja räimest toodetakse kalajahu ja -õli, mida kasutatakse merevesiviljeluses kalade söödaks ja ka muudel otstarvetel.