Detsember 8, 2021
Artiklid

Üleminek hakkpuidule toob tarbijatele hinnavõidu

Lõviosa Adveni kaugküttepiirkondadest on tänaseks viidud üle hakkpuidule. Maailmaturu gaasihindade tõusust tingituna on maagaasi hind tõusnud hüppeliselt, samas kui hakkpuidul põhinevad katlamajad toodavad täna soojusenergiat pea poole soodsamalt.   

Energiapakkuja Adven on ligi 90% oma katlamajadest viinud üle hakkpuidule, viimati näiteks Aseris. Praegu käivad katlamaja ehitustööd Sõmerus ja Põltsamaal ning järgmisel aastal alustatakse tööd Kostiveres, et vahetada maagaas välja soodsama ja stabiilsema hinnaga biomassi vastu. 

Adveni kliendihalduse juht Kadri Koppel tõi välja, et arvestades energiakandjate hinnaprognoosi pikemas vaates saavutatakse biomassile üleminekul kindlasti kokkuhoid. Tänaseks on maagaasi hind kujunenud rekordiliselt kõrgeks ning praeguste hinnatasemete juures on keskmine hinnavõit tarbijale ligi 35%, kui võrrelda fossiilset päritolu maagaasiga. “Isegi kui hakke maksumus peaks lähiajal suurenema, on pikas vaates kohalikku päritolu puiduhakke hind stabiilsem ja soodsam. Raie- ja puidutööstuse jääkide edasine kasutamine puiduhakke kujul edendab kohalikku majandust ja loob töökohti,“ sõnas Koppel.

Kuidas aga kujuneb biokatlamaja puhul kaugkütte hind? Võrreldes maagaasiga on küll hakkpuidul põhineva katlamaja väljaehitamine ja seadmed pea kaks korda kallimad. Näiteks vajab hakkpuidukatlamaja kütuse ladustamiseks eraldi kütuseladu ja suuremat territooriumi. Seejuures on aga hakkepuit kütusena pikaajalises vaates oluliselt soodsam kui maagaas. Täpsemini moodustab maagaasil toodetud soojuse hinnast 70% kütuse hind ja 30% investeerimis- ja opereerimiskulud. Hakkpuidu kasutamisel on proportsioonid vastupidised – 70% hõlmavad investeerimis- ja opereerimiskulud ning 30% kütusena kasutatav hakkpuit.  

“Kuna ainult maagaasil töötavate katlamajade soojuse maksumust mõjutab peamiselt just kütus, ongi sellisel puhul hind paljuski sõltuv maailmaturul toimuvast. Pikas perspektiivis on seega biokatlamajas toodetav soojus tarbijasõbralikum, sest hind püsib stabiilsem ning tegemist on kohaliku jääkpuiduga, mida muudes tööstusharudes enam ei sobi kasutada,” nentis Koppel.  

Euroopa Komisjon avaldas käesoleva aasta juulis mahuka ettepanekute paketi, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsuse eesmärk. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul võib paketti tervikuna vaadeldes tõdeda, et fossiilsete kütuste suuremahulise kasutamise ajastu hakkab lõppema. „Pikaajalises vaates on taastuvenergiaallikate kasutamine kõige õigem ja soodsam valik ning pangast teistsugustele lahendustele enam laenu ei saa. Muidugi tuleb ka taastuvat puiduhaket kasutada säästlikult ning vastutustundlikult,“ sõnas Umbleja.

Selleks, et biomassist soojuse tootmine oleks ka keskkonnasõbralik, on Adven seadnud kütusetarnijatele põhimõtted, millest lähtuda. Muuhulgas näiteks sertifikaadid FSC või PEFC, mis kinnitavad, et kogu põletatava puidu tarneahel vastab jätkusuutliku metsamajandamise põhimõtetele. Katlamajade tööks vajalikku biomassi ostetakse eelistatult lähipiirkonna koostööpartneritelt ja metsamajandajatelt, andes seeläbi tööd kohalikele elanikele. 

Jaga

Liitu Adveni kliendikirjaga

Hoia ennast värskete energia- ja veetöötluslahendustega kursis.