Mai 26, 2021
Artiklid

Mis on normaliseeritud tarbimine ja kuidas seda kasutada?

Eesti muutliku ilmastiku tõttu ei ole küttele kuluv soojusenergia lihtsalt võrreldav, sest kuid ja aastaid kõrvutades ei ole tingimused samad. Olukord on muutunud, sest sellest kevadest saavad soojatarbijad ülevaate normaliseeritud tarbimisest, mis aitab sellist võrdlust teha.

Normaliseeritud tarbimine on meetod, mis  välistab soojusenergia tarbimisest temperatuuri mõju. Kui näiteks tänavu veebruaris oli keskmine temperatuur -5,7 kraadi, siis möödunud aastal oli see +1,7 kraadi. Nii saab muuta soojusenergia tarbimise aastate lõikes võrreldavaks.

Adveni kliendihalduse juhi Kadri Koppeli sõnul on see abiks klientidele, kelle soojusenergia kulu põhjal arvutab normaliseeritud tarbimise välja teenusepakkuja.

“Normaliseeritud andmete põhjal saab eri aastate andmeid võrrelda ning spetsialistide abiga hinnata maja soojapidavust, energiatõhusust ning sedagi, kas küttesüsteem töötab terviklikult ja efektiivselt. Samuti aitab see teha otsuseid energiakulude vähendamiseks näiteks hoone renoveerimisel,” märkis ta.

Normaliseeritud tarbimist arvutatakse kraadpäevade abil

Normaliseeritud tarbimise arvestamiseks kasutavad energiapakkujad kraadpäeva mõistet. Kraadpäeva arvutamiseks lahutatakse hoone sisetemperatuurist ööpäeva keskmine välistemperatuur: näiteks kui hoone sisetemperatuuriks arvestatakse 17 kraadi ja väljas on 2 kraadi, on kraadpäevade arv 15. Sisetemperatuuri arvestatakse arvutusi tehes reaalsest mõne kraadi võrra madalamaks, sest seda mõjutavad nii kodused elektriseadmed, näiteks praeahi, külmik ja arvuti, kui ka inimese enda tekitatud soojus. Täpsemate tulemuste saamiseks arvatakse normaliseeritavast tarbimismahust maha arvestuslikult tarbevee soojendamiseks kuluv energia, juhul kui klient seda kasutab.

“Kuigi selline mõõtmisviis on ligikaudne, aitab see luua aluse võrdluseks. Aastate lõikes tarbimist kõrvutades ei oleks võimalik järeldusi teha, sest meie ilm on muutlik – ükski kevad ei ole samasugune, ükski talv ei ole sama külm või lumerohke. Temperatuurid erinevad aastaid ja kuid võrreldes märkimisväärselt,“ nentis Kadri Koppel.

Normaliseeritud tarbimisinfo saadetakse seaduse järgi klientidele korra kvartalis, alates 2022. aastast igal kuul. Andmed saadab Adven klientidele eraldi teatisena e-kirja teel.

Allpool näide teatisel kuvatavast tegelikust ja normaliseeritud tarbimisest. Parema ülevaate andmiseks saadab Adven klientidele kogu eelmise aasta ning jooksva aasta andmed. 

12 kuu tarbimisraport Tegelik tarbimine     2021 Normaliseeritud tarbimine*  2021 Tegelik tarbimine    2020 Normaliseeritud tarbimine*   2020 
jaanuar 14,72 15,37 11,16 17,42 
veebruar 14,94 14,29 11,44 16,25 
märts   11,36 14,31 
aprill   8,38 8,22 
mai   5,28 4,04 
juuni   
juuli   
august   
september   3,1 6,97 
oktoober   7,1 10,37 
november   9,53 12,71 
detsember   12,62 15,14 
KOKKU 29,66 29,66 79,99 105,43 

* normaliseeritud andmed on ligikaudsed ning võivad aastate lõikes erineda. 

Samm Viigrihüppe ehk rohepöörde suunas 

Parem arusaam energiakulust aitab kokkuvõttes kaasa energiatõhususe saavutamisele. See on oluline küsimus nii Eesti kui ka Euroopa jaoks, et säästa keskkonda ja saavutada kliimaneutraalsus. Selle järgi eralduks keskkonda vaid sellises mahus kasvuhoonegaase, millega ökosüsteem suudab iseseisvalt toime tulla. Neutraalsusest järgmine samm oleks see, et seome atmosfäärist rohkem kasvuhoonegaase kui sinna paiskame, jahutades maakera keskmist temperatuuri.  

Ka Eesti peaminister Kaja Kallas on avaldanud poolehoidu rohepöörde saavutamisele ning kutsunud üles nimetama seda Läänemere ohustatud liigi järgi Viigrihüppeks. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.  

Jaga

Liitu Adveni kliendikirjaga

Hoia ennast värskete energia- ja veetöötluslahendustega kursis.