Oktoober 15, 2020
Artiklid Kinnisvara Kaugküte

Millest sõltub kaugkütte hind?

Saabunud sügise ja jahedama ilma tõttu on paljudes kodudes alanud kütteperiood. Kuna kõige populaarsem viis kodu soojendamiseks on kaugküte, räägime lähemalt, millest selle hind sõltub.

Kaugkütte hind on ühe võrgupiirkonna piires sama, kuid erinevates linnades-alevikes on hinnad siiski erinevad. Adveni Baltikumi tegevjuhi Urmo Heinami sõnul mängivad hinna kujunemisel peamist rolli kütuse ja soojusvõrgu heaks tehtud investeeringud.

«Soojusettevõtted kasutavad soojusenergia tootmiseks peamiselt biomassi või maagaasi, harvem ka kütteõli. Gaasi ja õli hind sõltub kaudselt maailmamajanduse üldisest olukorrast ning need hinnamuutused väljenduvad ka kliendi arvel. Märksa väiksema hinnakõikumisega on näiteks biokütustest hakkepuit, mis on märgatavalt soodsam, kuid millele lisanduvad suuremad investeerimis- ja opereerimiskulud,» selgitas Heinam.

Tänaseks on Adven mitmed oma maagaasil töötavad katlamajad Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega biokatlamajadeks ümber ehitanud. See toetab keskkonna eesmärkide täitmist, vähendades süsihappegaasi jalajälge ning tagades kliendile stabiilse ja optimaalse toasoojuse hinna. Lisaks võimaldab biokütusele üleminek taotleda piirkonnale ka «Tõhusa kaugkütte» märgist, mis tõendab, et kaugküttevõrk vastab energiatõhususe määruses sätestatud tingimustele, tõstes kaugküttevõrku ühendatud hoone energiatõhusust tervikuna ning seeläbi ka kinnisvara enda väärtust.

Mittetõhusates (märgiseta) kaugküttevõrkudes koosneb soojuse hind suures pildis ligi kaks kolmandikku kütuse ehk maagaasi või õli hinnast ning kolmandiku seadmete investeeringu- ja opereerimiskuludest. See tähendab, et maagaasist või õlist toodetud toasooja hind sõltub suuresti kütuse omahinnast ning lõpptarbija jaoks võib see periooditi muutuda. Hakkepuidust soojuse tootmisel on vastupidi – kütus ehk hakkepuit moodustab hinnast ligi ühe kolmandiku ning kaks kolmandikku investeeringu- ja opereerimiskulud.

Kuna biokütuse omahind mõjutab soojuse hinda vaid kolmandiku ulatuses, ning hakkepuidu hinnakõikumised on oluliselt väiksemad, siis hakkepuidu hinna muutused ei mängi lõpptarbija jaoks enam erilist rolli ehk pikemas perspektiivis on puiduhakkest toodetud soojus soodsam ja stabiilsem kui maagaasist. Lisaks annab hakkepuiduga kütmine tööd kohalikele elanikele.

Samas ei pea kartma, et kaugkütte hind investeeringute tõttu ebamõistlikult suureks läheks, sest need jagunevad tavapäraselt ligi 20 aasta peale ja soojuse hinda reguleerib Konkurentsiamet, kes kooskõlastab piirhinna.

Konkurentsiameti hinnaregulatsiooni osakonna juhataja Kertu Saul ütles, et võrgupiirkondades võib piirhind kujuneda väga erinevaks. Peamised tegurid, mis mõjutavad piirhinna suurust, on tema sõnul soojuse müügimaht, kütuste struktuur, võrgu soojuskadu ja põhivara investeeringud. Mida väiksem on soojuse müügimaht, seda kõrgemaks kujuneb soojuse piirhind ja vastupidi. Seega, mida rohkem soojust tarbivaid kliente ühes võrgupiirkonnas on, seda väiksemad on kokkuvõttes soojusettevõttes tehtavad kulud tarbija kohta ja madalam soojuse piirhind.

Kui soojust toodetakse täielikult maagaasist või põlevkiviõlist, siis nende kõrgema maksumuse tõttu kujuneb soojuse piirhind kõrgemaks võrreldes võrgupiirkonnaga, kus soojust toodetakse 80-85 protsendi ulatuses madalama hinnaga puiduhakkest ja näiteks 15-20 protsendi ulatuses maagaasist või põlevkiviõlist.

Piirhinda mõjutab ka soojuskadu, mis sõltub eelkõige kaugküttevõrkude tehnilisest seisukorrast. Mida suurem on kadu, seda rohkem kulub kütust ühe MWh tootmiseks ja vastupidi.

Viimase olulise tegurina tõi Saul välja investeeringud põhivarasse, mille puhul kehtib enamasti reegel: mida uuem, seda efektiivsem.

Piirhind ei tähenda müügihinda

Piirhind tähistab tarbija jaoks Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud õiglast hinda, millest kõrgemaga soojust müüa ei tohi. Samas on soojusettevõtja kohustatud müüma tarbijatele soojust piirhinnast odavama hinnaga, kui kütuse hind on langenud ja madalam võrreldes kooskõlastatud piirhinnas arvestatud kütuse hinnaga.

Heinami sõnul on Adveni reaalne soojuse müügihind sageli piirhinnast madalam, kuid tuleb teha investeeringuid ja renoveerimisi, mis aitavad tagada varustuskindlust, ennetada avariisid ning viia võrgu soojuskaod võimalikult optimaalseks. «Lisaks mõjutab soojuse müügihinda näiteks tarbijate paiknemise tihedus ja võrkude soojapidavus. Seega lähestikku hoonete ja suurema tarbimisega kaugküttevõrk on üldjuhul efektiivsem ning kasulikum tarbijale,» selgitas Heinam.

Liitu Adveni kliendikirjaga

Hoia ennast värskete energia- ja veetöötluslahendustega kursis.