Oktoober 11, 2021
Artiklid

Kuidas tarbijana soojuse hinda mõjutada?

Kuigi korterielanikud võivad olla erineva toatemperatuuriga rahul, sest mõni eelistabki külmemat ja teine soojemat, siis küttearvel ei soovi keegi näha kõrgemat hinda. Seetõttu on kõigi huvides tagada kaugküttevõrgu efektiivne töö ning soojuse jaotumine õiglaselt ruumide vahel. 

Adveni kliendihalduse valdkonna juht Kadri Koppel selgitas, et soojuse jaotumine võrdselt ruumide vahel viitab küttesüsteemi efektiivsele tööle. “Kui hoone küttesüsteem on tasakaalustamata või valesti reguleeritud, võib juhtuda, et mõned elanikud külmetavad, samas kui teised avavad aknad, et toatemperatuuri alandada. See mõjutab kaudselt ülejäänud majaelanike ning kogu võrgupiirkonna tarbijate küttekulusid,” selgitas Koppel. 

Kaugkütte efektiivsus

Katlamajas köetakse keemiliselt töödeldud vesi ehk soojuskandja välisõhu temperatuurist sõltuvalt kuumaks (tavapäraselt vahemikus 65–95 kraadi) ning suunatakse kaugküttevõrku, kus see liigub torustiku kaudu tarbijate soojussõlmedesse. Katlamajast väljuva vee ja hoonest tagastuva vee temperatuuride vahe peaks olema võimalikult suur (keskmiselt 20 kraadi), sest nii kasutatakse toodetud soojusenergia maksimaalselt ära. Kui katlamajja jõuab tagasi liiga kuum vesi, tuleb välja selgitada selle põhjused ning kontrollida tarbijate soojussõlmi. Soojuse müügilepingu juures on üks lisadest ka küttegraafik, kus on välja toodud, millised temperatuuride vahed konkreetses tarbimiskohas peaks olema.

Tagastuva soojuskandja kõrge temperatuur põhjustab nii suuremat soojuskadu kaugküttevõrgus kui ka kütuse- ja elektrikulu katlamajas. Lisaks kaasneb sellega võrgus ringleva soojuskandja kulu ning vooluhulga suurenemine. See omakorda võib põhjustada häireid katlamajast kaugemal asuvate tarbimiskohtade soojusvarustuses, kus ebapiisav rõhkude vahe ei taga varustuskindlust. Suurema vooluhulga korral on häirete vältimiseks vaja kulutada võrguvee ringluse tagamiseks rohkem elektrienergiat. 

Liiga kuum tagastusvesi mõjutab ka katlamaja enda efektiivsust. “Katlamaja töö on kõige ökonoomsem stabiilse ja ühtlase koormuse korral. Näiteks, kui katel soojendab pidevalt ühtlaselt jahtunud temperatuuriga vett. Olukorras, kus tagastuva vee temperatuur kõigub või on kõrge, võib katel vahepeal seiskuda ja kulutada uuesti käivitumisega kokkuvõttes rohkem energiat,” selgitas Koppel. Seega tagastuva soojuskandja kõrgem temperatuur põhjustab soojuse tootmises ja jaotamises suuremaid kulusid ning see omakorda mõjutab tarbijate soojuse hinda.

Koppel rõhutab, et hoonesisese soojuse reguleerimine peaks jääma soojussõlme automaatika hoolde, küll aga tuleb hoolitseda selle eest, et süsteem töötaks tõrgeteta. “Sügisel ja kevadel on tüüpiline, et päeval paistab päike ja ilm on soe, samas öösel võib olla paar kraadi külma. Kütte reguleerimine peab toimuma vastavalt välisõhu temperatuurile, eelpool toodud näite põhjal on siis vee temperatuur päeval madalam ja hilisõhtul kõrgem. Käsitsi reguleerimine toob sageli kaasa olukorra, kus päeval radiaator kütab ning toas on palav ja öösiti jällegi liiga jahe,” selgitas Koppel erinevate reguleerimise kitsaskohti. Kõigis korterites ühtlase temperatuuri tagamiseks on küttesüsteemi ning automaatika seadistamisel oluline arvestada muuhulgas ka hoone paiknemist ilmakaarte suhtes.

Regulaarne hooldus on A ja O

Küttesüsteemi efektiivsuse tagamiseks tuleb soojussõlme hooldada soovituslikult kaks korda aastas. Vaid nii saab olla kindel, et sõlm töötab tõhusalt ja tagab küttesüsteemi ökonoomse töö. 

Hooldustööde käigus tuleb kontrollida näiteks lekete olemasolu, puhastada filtrid ning vaadata üle pumpade, kraanide, manomeetrite, termomeetrite, kaitseklappide, paisupaagi ja automaatika korrasolek. Kontrollida tuleb ka välisõhu temperatuurianduri toimimist, sest selle järgi reguleeritakse soojussõlme tööd. Kord aastas on soovitav teha sooja tarbevee soojusvaheti läbipesu, et vältida katlakivi teket

Väga oluline on kahe aasta jooksul vähemalt korra teha soojussõlme survekatse, sest see aitab tuvastada seadmete lekkekindlust. Näiteks kui kliendi soojusvaheti on katki, võib keemiliselt töödeldud soojuskandja jõuda tarbevette ning sooja vee kraanist hakkab tulema rohekat vett või vastupidi, satub kaugküttevõrku keemiliselt töötlemata vesi ehk nn toorvesi. Mõlemal juhul võib see probleeme põhjustada, muuhulgas suurendades avariide tekkimise tõenäosust.

Soojussõlme korraline hooldamine ei sõltu seadmete vanusest, vaid seda tuleb teha igal juhul, et säilitada selle ökonoomne töö. Ka täieliku renoveerimise käigus ei tohi soojussõlme unustada, sest iga soojussõlm projekteeritakse vastavalt hoone soojuskoormusele. Koormuse vähenedes või suurenedes tuleb see vastavalt muutustele uuesti seadistada.

Tallinna Tehnikaülikooli (TaTech) Energiatehnoloogia Instituudi lektori Igor Krupenski sõnul suunavad üldised kaugkütte trendid temperatuure allapoole. „Uued ehitised ei vaja küttesüsteemide jaoks liiga kõrgeid temperatuure ning reeglina jääb tarbija rahule 55 kraadilise veega, mis on piisav nii sooja tarbevee, kui ka ruumide kütmiseks. Madalamad temperatuurid võimaldavad toota soojusenergiat tõhusamalt, kasutades ära mitmeid erinevaid allikaid – näiteks serverite või reovee jääksoojust. Saksamaal on juurutamisel pilootprojekt metroopeatuste jääksoojuse kasutamiseks kaugküttevõrkudes. Tarbijal on ka kindlasti väga suur roll kaugküttevõrkude efektiivsuse tagamisel – väiksem tagasivoolu temperatuur vähendab pumpade kulu ja soojuskadusid ning tõstab soojusenergia tootmisallika tõhusust. Mõnedes Taani linnades on jällegi kasutatud tarbijate motiveerimise süsteem – madala tagasivoolu temperatuuri tagastamise puhul saab tarbija rahalist võitu, liiga kõrge tagasivoolu puhul tuleb aga tarbijal hoopis juurde maksta.“

Jaga

Liitu Adveni kliendikirjaga

Hoia ennast värskete energia- ja veetöötluslahendustega kursis.