August 29, 2022
Uudised Artiklid

Kuidas kujuneb kaugkütte hind? 

Möödunud aasta sügisest alguse saanud energiakriis on kaasa toonud sagedased muudatused kaugkütteteenuse arvetel. Kordades kallinenud kütusehinnad teevad murelikuks nii teenuse pakkujaid kui ka kliente, kes tunnevad huvi, mis põhjustel hind muutub ja miks seda viimasel ajal nii sageli juhtub. Selgitame lähemalt, millest koosneb kaugküttesoojuse hind, mida saab teenuse pakkuja teha selle võimalikult madalal hoidmiseks ja kuidas toimub hinna järelevalve. 

Hinnast kaks kolmandikku moodustab muutuv kütusekulu, ühe kolmandiku püsikulud 

Kaugkütteteenuse hinnakomponentide osakaal sõltub mitmest asjaolust, sealhulgas näiteks katlamaja tüübist ehk milliste kütuste kasutamiseks see on ehitatud, ja mõistagi kütuste turuhindadest. Praeguses olukorras võib üldistatult öelda, et Adveni piirkondades moodustab kaugkütteteenuse lõpphinnast kaks kolmandikku kütusekulu ja üks kolmandik püsikulu. Viimaste alla kuuluvad näiteks võrkude ja seadmete töökindluse tagamiseks vajalikud investeeringud, hooldus- ja remondikulud ning kaugkütte-ettevõttele lubatud reguleeritud tulukus. 

Võrguettevõte saab hinda optimeerida eelkõige läbimõeldud investeeringute ja hooldusega − õigel ajal uuendatud ja korralikult hooldatud võrk on tõhusam. Samuti saab ettevõte hinda soodsamas suunas mõjutada mõistliku kütuseliigi valikuga.  

Adven Eesti on viimase viie aasta jooksul kaugküttevõrkudesse ja-katlamajadesse investeerinud 25 miljonit eurot. See on võimaldanud töökindla ja võimalikult väheste katkestustega teenuse ning soodsama hinnaga biokütuste kasutuselevõtu pea kõikides meie katlamajades.  

Lubatud tulukuse määr on kõikidel kaugkütteettevõtetel ühetaoline:  ettevõtetel on lubatud teenida eri liiki investeeringutelt maksimaalselt kuni 4,58-5,76% tulukust. See tähendab ka seda, et teenusepakkujale lubatud kasum ei sõltu kütusehindadest – kütuseturu hinnarallilt ei teeni kaugkütte-ettevõte midagi, pigem on mõju vastupidine. 

Adveni võrkudest on 95 protsendil peamiseks kütuseks biokütus, tipukoormuste katmiseks luuakse võimalus kasutada ajutiselt ka põlevkiviõli 

Taastuvenergialahenduste eelistamine on Adveni pikaajaline ja strateegiline suund, mistõttu on uute katlamajade rajamine ning olemasolevate ümberehitamine biokütustel põhinevateks toimunud aastaid. Tänaseks on peaaegu kõigis meie katlamajades peamiseks kütuseks biokütus ehk hakkepuit või puidugraanulid. 

Kuna hakkepuidukatlamajade investeeringud on suured, siis rajatakse need niinimetatud baaskoormuste katmiseks, vastasel juhul läheksid investeeringud ebamõistlikult kulukaks ja kasvataks teenuse hinda. Tipukoormused kaetakse reservkütusega, milleks on olnud varasemalt soodsa hinnaga kättesaadav maagaas. Seoses muutunud oludega ei ole praegu aga maagaasi tarned kuigi kindlad, samamoodi on kütusena hetkel põlevkiviõli maagaasist mõnevõrra odavam – ehkki keskkonnale kahjulikum.  

Tarnekindluse ja soodsama hinna tagamiseks oleme pea kõikides oma katlamajades ehitamas valmisolekut täiendava kütuseliigi kasutamiseks: selleks on ajutise meetmena põlevkiviõli. Tegu on kriisiabinõuga tarnekindluse ja hinnaprobleemi leevendamiseks kuni olukord kütuseturul stabiliseerub. Ümberehitused, mis loovad lisavõimaluse alternatiivkütuseks, on käimas täie hooga ja plaanitud valmis saama sügistalviseks perioodiks, mil küttekoormused suurenevad. 

Investeeringute tulemusel läheb Adven plaanide kohaselt algavale kütteperioodile vastu heas seisus, kus 95 protsendil meie piirkondadest on peamiseks kütuseks biokütus ja tipukoormuste katmiseks võimalus kasutada kas põlevkiviõli, maagaasi või diislikütust. 

Kütusehindade ralli: maagaas aastaga kallinenud pea 5 ja hakkepuit 2,5 korda 

Jõudsad investeeringud piiravad mõnevõrra kaugkütteteenuse hinnatõusu, kuid oleme algaval hooajal ikkagi seisus, kus möödunud perioodi kõige krõbedam küttehind oleks praegu erakordselt soodne. Kui maagaas on kallinenud 2021. aasta sügisest aasta jooksul peaaegu 5 korda, siis suure nõudluse tõttu on sel perioodil ligikaudu 2,5 korda kasvanud ka hakkepuidu hind. Peaaegu igakuiselt uut rekordit tegev kütuse hind on kergitanud oluliselt kaugkütteteenuse pakkumise kulusid ja sundinud ettevõtteid esitama Konkurentsiametile taotlusi uuteks hinnamuudatusteks. 

Hinna põhjendatust kontrollib Konkurentsiamet 

Kaugkütteteenus on riiklikult reguleeritud – see tähendab, et iga piirkonna soojusettevõtja tegevus ja teenuse hind on Konkurentsiameti järelevalve all.  

Kui muutuvad hinna püsikomponendid, läbib kaugküttepakkuja põhjaliku hinnamenetluse, kus analüüsitakse kõikide kulude põhjendatust ja ettevõtte tegevust teenuse efektiivsemaks muutmisel. See toimub vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kui muutuvad muutuvkomponendid (eelkõige kütuse hind, aga ka elekter), on hinnamenetlus kiirem.   

Kuna hinnametoodika ei luba muutuvkulude (sh kütus) kasvu pikaks perioodiks ette prognoosida – ja hetkeoludes ongi selle ulatust keeruline ennustada – käib hinna korrigeerimine paarikuulise viitega vastavalt tegelikele kütusehindadele. Sagedased hinnamuudatused on kliendile mõistagi ebamugavad, kuid tagavad selle, et hind peegeldab reaalselt muutunud kulusid ja mitte prognoosi. Kui muutuvkulud on konkreetsel kuul piirhinnas arvestatust madalamad, kajastub see kohe müügihinnas – sel juhul  ei rakendata maksimaalset ehk piirhinda. Seega ei võrdu piirhind automaatselt tegeliku hinnaga arvel.  

Hinnatõusu korral peab kaugkütteettevõte uue hinna rakendamiseks kliente ette teavitama vähemalt ühe kuu. Hinnalanguse jõustamiseks ei ole etteteatamise ajale piirangut seatud – seega kui vähenev piirhind on välja arvutatud, saab seda rakendada klientide kasuks kohe. 

Jaga

Liitu Adveni kliendikirjaga

Hoia ennast värskete energia- ja veetöötluslahendustega kursis.