Taastuvad ja ringlussevõetud energiaallikad

Kasutame nii kaugküttes kui ka tööstustele ja ärihoonetele energialahendusi välja töötades võimalikult palju taastuvaid ja ringlussevõetud energiaallikaid. Võtame nutikalt kasutusele jäägid, millele ei ole muud sobivat rakendust.

Taastuvad energiaallikad on sellised, mis ei saa lähitulevikus otsa, vaid mis uuenevad pidevalt. Selline on näiteks biokütus ehk biomassil põhinev kütus. Seda kütust saab näiteks puudest, taimeõlist või toidujääkidest. Teine taastuvenergia allikas on näiteks maasoojusenergia.

Taastumatud allikad on sellised, kus energia saab otsa või uueneb alles miljonite aastate pärast. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad näiteks maagaas, nafta ja kivisüsi.

Ringlussevõetud energiaallikas on sisuliselt teatud protsessi jääk, mida saab äraviskamise asemel kasutada energiaallikana. Näiteks saab energia tootmiseks kasutada prügi ehk jäätmeid. Samuti saab energia tootmiseks kasutusele võtta näiteks tööstusprotsessi jääksoojust, puiduhaket taaskasutatud puidust või reoveesetet. Biokütuse saab liigitada samal ajal nii taastuvaks kui ka ringlussevõetud energiaallikaks, kui kasutame oma tehastes energiaallikana metsatööstuse jääke, nagu puuoksad ja ladvad.

Oleme aidanud paljudel tööstustel oma tootmist ümber kujundada selliselt, et tootmisprotsessides tekkivat jääksoojust oleks võimalik taaskasutada. Mõnikord saab heitsoojust kasutada kliendi enda protsessides ja mõnel juhul, kui temperatuur ei ole tööstuses kasutamiseks piisavalt kõrge, saame seda kasutada hoopis kaugkütte jaoks.

Suur osa energiast, mida tarnime, tuleb jääkproduktidest, mida metsatööstus ei saa kasutada. Sellised on näiteks puukoor ja saepuru ning metsaraiest ülejäänud oksad ja ladvad. Saame energiat taaskasutada ka ringlussevõetud puiduhakkest. See sisaldab lisaks puidule ka värve, lakke ja muid mürgiseid aineid, mis tuleb jäätmete ohutuks ladestamiseks eemaldada.

Sama kehtib olme- ja tööstusjäätmete kohta: kui jäätmeid muuks otstarbeks kasutada ei saa,  lähevad need meie soojusjaamadesse, kus puhastatakse heitgaasid ja eemaldatakse ohutult kahjulikud ained. Oleme oma Rootsis asuvates tehastes edukalt jäätmeid energiaks muutnud, seega on meil olemas teadmus, kuidas ka Eestis jäätmeid tulusalt ära kasutada.

Nagu paljud teisedki tööstusharud, seisab ka energiatööstus silmitsi kliimamuutustega. Sellele, et nii transpordivaldkond kui ka tööstus läheksid fossiilsetelt kütustelt üle mittefossiilsetele, saame kaasa aidata oma küttelahendustega, kasutades teistsuguseid kütteliike.

Tehaseid uuendades ehitame need ümber nii, et neis saaks kasutada erinevaid ringlussevõetud kütuseid. Neid ringlussevõetud kütteallikaid enam tootmisprotsessis teisiti kasutada ei saa kui vaid energiatootmiseks. Selle asemel, et puit, plast või paber tootmisjäägina prügilasse ladestada, toodame neist energiat tööstusele ja soojust kodumajapidamistele.

Ringlussevõetud kütteallikaid tuleb töödelda keskkonnale ohutult. Seetõttu on meie tehastes võimsad puhastussüsteemid, kus eraldatakse raskemetallid, toksiinid ja muud keskkonnale ohtlikud ained. Selliselt saame vähendada keskkonnariske, hoides samal ajal meie klientide kodud ja hooned soojas.

Ühiskonnas oleks mõistagi mugavam, kui jäätmeid üldse ei tekiks. Tänapäevases, üha hoogustuva tarbimisega maailmas, on see paraku utoopiline. Ainuüksi Rootsis − riigis, mis on tuntud hea jäätmekäitluse poolest − visatakse igal aastal ära peaaegu 500 kg jäätmeid inimese kohta. Jäätmehierarhia on ELi direktiiv, mille on vastu võtnud mitu riiki reguleerimaks, kuidas tekkivatest jäätmetest vabaneda. Seda järgides saame kõik kaasa aidata materjalide jätkusuutlikule ringlusele.